Breton ütles nii: "Kõige lihtsam sürrealistlik tegu on minna tänavale, revolver käes, ning tulistada huupi rahvahulka."
Aga üks mu lemmikuid on Chamfort: "Kõigepealt ole õiglane, siis õilis, nii nagu enne pluus, siis pitsid." Sai seda kunagi kalligraafiatunnis kirjutatud isegi.
Vankumatu loogika Proudhoni moodi: "Mitte ükski valitsus ei saa olla revolutsiooniline, seda sel lihtsal põhjusel, et ta on valitsus."
Olupoliitikat tuleks vaadelda vahel selles valguses, nagu Saint-Just on tabavalt öelnud: "Kes valitsuse eesotsas nalja heidab, kaldub türanniasse."
Väga naiselik mõte Camus'lt: "Selle asemel et tappa ja surra selleks, et luua seda, mis me ei ole, tuleb meil elada ja lasta teistel elada, et luua seda, mis me oleme."
Aulus Persius Flaccus: "Carpamus dulcia; hostrum est quod vivis: cinis et manes et fabula fies." ("Noppigem lembusi, meie on aeg, milles elad. Sest homme oled vaid tuhk ja vari ja muinasjutt.")
Illusioonideta teiste suhtes, Camus: "Ainult romaanides muudetakse oma olemust või saadakse paremaks."
Heh, üks veel Camus'lt ("Langus"): "Tänapäeval oleme alati valmis kohut mõistma - nagu hooramagi. Selle vahega, et ei pea kartma jännijäämist."
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar