Mõnus päev oli. Ise tilkuva ninaga oma niru füüsist kirudes kõike seda rõõmsat paanikat terve päev näinud ja selle keskel olnud, südamest ja nakatavalt ja nakatunult naernud väikeste armsate asjade (seriaalitekstid:)) üle. Ja kodulävel, kuhu ka elekter õnneks tagasi saabunud, rõõmsalt oma eksodusega kitkunud, nii et pärast hea peatäis nutta. Ei noh, mis ma oskan öelda, kordaläinud päev. Südamest elatud päev. Lippan veel sauna ka ja siis saab pea padjale panna ja üksi laias voodis unetult rähelda, kuni tuleb kõikemattev uni...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar