Ei oska enam...

Ma ei oska seda enam! Süveneda mitmesse tegevusse korraga, lasta segajatel olla omasoodu ja teha oma asja. Vähemalt mis puudutab väärtkirjanduse nautimist samal ajal, kui teine tahab samas toas minu kõrvale uut muusikat kuulata (isegi teist versiooni võrreldes sellega, millega harjunud olen).
Tavapärases lärmis saan küll näiteks süvenemist nõudvat tööd teha. Antagu mulle vaid paar päeva harjumist uue kohaga kontoris, kus uued kolleegid, kes on sõnakad, vaimukad, tüütavad ja peale selle veel lihtsalt edasi-tagasi virvendavad kogud. Muusika klappidest või lahtisest uksest, keegi küsib midagi, naer, naljad minu enda suust, kellegi teise suust, minu enda või kellegi teise arvel... vahet polnud.
Aga vaat nüüd enam ei oska rutiini leida. Puhkamisest olen ka väsinud, pole seda kunsti kunagi vallanud. Mul ei hakka endaga igav ja tegevusi on ka ma ütleks et lõputult (kodumajapidamine jms). Paluks absoluutse vaikuse kõrvaklappe ja valgeid seinu :) :D ah, need viimased mul ju kodus olemas...